Tallinna linnavalitsuse teod ja tegematajätmised
Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Reformierakond, Isamaa ja Eesti 200 tähistavad esimest ja viimast Tallinna juhtimise aastapäeva!
Tutvu tänase Tallinna linnavõimu suurimate “saavutustega”
Ossinovski Tallinna linnapeaks valimine: farsiks kujunenud etendus
14. aprillil 2024 valis Tallinna linnavolikogu Jevgeni Ossinovski uueks linnapeaks.Valimise protsess aga ei kulgenud sujuvalt, sest kaks esimest hääletusvooru ebaõnnestusid. Ossinovskil õnnestus alles kolmandas hääletusvoorus saavutada vajalik häälteenamus, kuid kogu valimise protsess kujunes kokkuvõttes farsiks, mis seab hääletuse aususe küsimärgi alla.
Tallinna linnavõim piirab õigust valida
Suur osa pealinna valimisjaoskondi kaob ning linnavalitsus suunab inimesi elektrooniliselt hääletama. Otsusega piiratakse pabersedeliga hääletamist, kuid jaoskonnas valimine on demokraatlik õigus, mis peab olema inimestele tagatud.
Linnavalitsus, eesotsas Ossinovskiga, on pannud ohtu linlaste elu ja tervise
Tallinna linnatänavad on vallutanud 1000 punast pisimopeedi, kuid Tallinna linnavalitsus pole sellega kaasnevatesse ohtudesse piisava tõsidusega suhtunud. Esimene õnnetuski ei lasknud end kaua oodata, kui Lasnamäel sõitis autojuht otsa rendimopeedi juhtinud 13-aastasele tüdrukule.
Kas Tallinna maksumaksja rahastab Ossinovski isiklikku telekanalit?
Tallinna linnavolikogu revisjonikomisjoni esimees Manuela Pihlap (Keskerakond) pöördus Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni poole (ERJK), paludes hinnangut, kas linnapea Ossinovski kasutab avalikke vahendeid poliitilistel eesmärkidel. Pihlapi sõnul levivad ühismeedias videoklipid, kus Tallinna linnapea räägib USA poliitikast ja president Trumpi otsustest. „Seejuures teatab Tallinna linna kommunikatsiooninõunik Julia Tisler oma Facebooki lehel, sama videot jagades, et “Kui ka uues ametis teed lemmiktelevisiooni,“ rääkis revisjonikomisjoni esimees Manuela Pihlap. „Jääb paratamatult mulje, et linnapea on võtnud oma büroosse tööle kommunikatsiooninõuniku, kes loob Ossinovski isiklikku videoesseede sarja, milles juttu vaid poliitikast ja mitte sõnagi Tallinna linna tegemistest,“ selgitas Pihlap ning lisas, et sellel ametikohal oleva töötaja ülesanded saavad olla seotud üksnes Tallinna linnaga ning poliitilist televisiooni tuleb rahastada ikka Sotsiaaldemokraatliku erakonna eelarvest. „Seda enam, et sotside juhitud linnavalitsus on deklareerinud, et nende eesmärk on nüüdisaegne euroopalik pealinn, mis kuulub läänelikku väärtusruumi.“ „Kuidas saab nimetada Tallinna linna eelarve sihipäraseks kasutuseks seda, kui linnapea ja tema nõunik toodavad videoklippe USA poliitikast ja Trumpi otsustest,“ küsis Pihalp. „Tekib küsimus, kas Ossinovski on linna ja partei rahakotid segamini ajanud ning linnapea on avanud oma isikliku telekanali, mida filmitakse linnavalitsuse ruumides ja mida toodavad linnavalitsuse töötajad,“ ütles revisjoniesimees kriitiliselt. „Mustamäe linnaosavanem on ERJKlt oma tegevuse kohta juba märgukirja saanud ja Haabersti linnaosavanem lausa kaks märgukirja, kuid jätkuvalt tundub, et linnavõim ei soovi sellest oma järeldusi teha ning õppust võtta,“ lõpetas Pihlap kriitiliselt. Ühismeedias levivad videoklipid on leitavad: Tallinna linnapea Jevgeni Ossinovski isiklikul sotsiaalmeedialehel <a href='https://www.facebook.com/share/r/14ovEjne7z/' target='_blank' rel='noopener noreferrer'>Facebook Video 1</a> ja <a href='https://www.facebook.com/share/r/1FUnDk8K9D/' target='_blank' rel='noopener noreferrer'>Facebook Video 2</a> ning Jevgeni Ossinovski isiklikul YouTube kanalil <a href='https://www.youtube.com/watch?v=4Wrnb_w-HKQ' target='_blank' rel='noopener noreferrer'>YouTube Video</a>.
Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid hääletasid lasteaia kohatasu kaotamisele vastu
Tallinna linnavolikogu võttis vastu otsuse, millega vähendatakse alates 1. aprillist munitsipaallasteaedades kohatasu. Tallinnas võimul olevad erakonnad hääletasid maha Keskerakonna muudatusettepaneku lasteaia kohatasu täielikuks kaotamiseks.
Tallinna linnavalitsus võttis ainuvastutuse minimopeedide reguleerimisel
Tallinna linnavolikogu volitas linnavalitsust välja töötama ja kehtestama regulatsiooni kergliikurite, pisimopeedide ja jalgrataste kasutamiseks linnaruumis. Järelevalve teostamine nimetatud nõuete täitmise üle delegeeritakse Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametile.
Abilinnapeade pidev kraaklemine ja mõõduvõtt
Tallinna abilinnapead Kristjan Järvan (Isamaa) ja Pärtel-Peeter Pere (Reformierakond) on pidevalt meedias vaielnud, jagades üksteisele kriitikat ja süüdistusi.
Jaak Madison sotisaaldemokraatide juhitud Tallinnast: olematu juhtimine, kaos, korralagedus ja omavaheline mõõduvõtt
26. märtsil möödub aasta, kui Keskerakonna võim pealinnas kukutati ning uue võimukoalitsiooni moodustasid Reformierakond, Isamaa, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatlik erakond. Keskerakond tegi sel puhul volikogu istungi avakõnes linnavalitsuse saavutustest kokkuvõtte ning kinkis linnavõimule tähistamiseks teemakohase tordi.
Tallinlaste rahulolu oma linnaga on langenud kümnendi madalaimale tasemele
Keskerakonna esimehe ja endise Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti sõnul näitab Tallinna elanike küsitlus, mille kohaselt tallinlaste rahulolu oma linnaga langes kümnendi madalaimale tasemele, et linnavalitsus ei suuda sotsiaaldemokraatide juhtimisel ühtse häälega kõnelda ja korralagedus ning meeskonnavaimu puudumine paistab välja.
Tallinn valis kallima ja väiksema sõitjate arvuga trammiliini
Pelguranna trammitee ümber tekkinud segadust arutati linnavolikogu revisjonikomisjonis, kus selgitusi käisid andmas abilinnapea Kristjan Järvan (Isamaa) ja Tallinna Transpordiameti juhataja Indrek Gailan. Selgus, et linnavalitsuses ei ole projekti kohta ametlikku otsust tegelikult vormistatud ning Kolde tänava variandi puhul on sõitjate arv suurem ja maksumus 4-7 miljonit odavam.
Tallinna linnavalitsus kingib riigile kinnistu, ise ostab aga riigilt kinnistu miljonite eest
Tallinna linnavalitsus surus volikogus läbi eelnõu, millega linn annab sisuliselt tasuta Kotzebue 2 kinnistu riigile, samas veel mõned kuud tagasi ostis Tallinna linn riigilt Auna 6 kinnistu 3 miljoni euroga. Tallinna linnavalitsus ei kaalunud võimalust Kotzebue 2 kinnistu asemele küsida mõnda Põhja-Tallinnas riigile kuuluvat kinnistut, mida saaks kasutada avalikes huvides.
Tallinna linnavõimu suur soov pealinnas haridust reformida pole muud kui poliitpopulism
Tallinna Linnavolikogu otsustas, et pealinnas avatavate esimeste klasside täitumuse ülemine piirnorm hakkab olema 24 õpilast ning alates 2025. õppeaastast üldjuhul enam ühtki uut piirnormi ületavat klassi ei moodustata. Keskerakonna saadikud antud eelnõu ei toetanud, kuna see paneb koolid, lapsed ning pered keerulisse olukorda ja külvab rohkem segadust kui toob kasu. Ka Tallinna Koolijuhtide Ühendus (TKJÜ) viitab määruse vastuvõtmisega kaasnevatele probleemidele.
Tallinn peab korteriühistute kriisideks valmistumist toetama, mitte kärpima
Tallinna linnavolikogu kiitis heaks korteriühistutele toetuse andmise uue korra. Kuigi toetus pealinna ühistutele jätkub, siis näib, et ühistute kriisikindluse olulisust alahinnatakse.
Pirital tasuliseks muutunud parkimisest: miks seisid dokumendid 9 kuud sahtlis?
Piritale ilmusid Pune ja Karukella tänavatele, tasulise parkimise liiklusmärgid, mis mõjutavad oluliselt Pirita elanike ja korteriomanike igapäevast elu. Tallinna Linnavolikogus on antud otsuse eelnõu seisnud üheks kuud. Uus linnavõim ja Pirita linnaosavanem ei ole soovinud antud teemaga tegeleda.
Tallinna linnavalitsuse kärpe tõttu jääb traditsiooniline Birgitta festival tänavu ära
Tallinna linna 2025. aasta eelarves ei ole Birgitta festivali rahastamiseks vahendeid ette nähtud, mis tähendab, et pea 20-aastase traditsiooniga rahvusvaheline muusikateatri festival jääb sel aastal toimumata.
Tallinna lumekoristuses pole lubatud ümbersündi toimunud
Tallinna linnavolikogu liige ja endine abilinnapea Tiit Terik saatis linnapea Jevgeni Ossinovskile arupärimise, milles soovib teada, et kui pealinnas koristati lund paremini kui kunagi varem, siis miks see igapäevaelus ei kajastunud?
Tallinna 2025. aasta eelarvega loobuti varem antud lubadustest
Tallinna linnavolikogus võeti koalitsioonisaadikute häältega vastu pealinna 2025. aasta eelarve. Eelarves nähakse ette vahendid õpetajate palgatõusuks, kuid seda vaid neljaks kuuks. Lasteaia kohatasust vabastust aga ei tule. Sisuliselt on pealinna investeeringud olnud pausil alates aprillist, mis on tähendanud seisakut ja investeeringute lükkumist järgmisesse, 2025. aastasse.
Miks jõuluturg lõpetab tegevuse 2024. aastal juba enne detsembri lõppu?
Tallinna linnavolikogu Keskerakonna fraktsioon pöördus linnapea Jevgeni Ossinovski poole arupärimisega seoses Raekoja platsil toimuva jõuluturu varajase sulgemisega. Volikogu liige Karine Oganesjan soovib pöördumisega linnapealt vastust, miks on otsustatud sulgeda jõuluturg juba 27. detsembril, kui ees on veel ootamas aastavahetuse pidustused.
Tallinna linnavalitsus jätab madala sissetulekuga üksi elavad eakad abipakita
Möödunud nädala istungil arutati Tallinna linnavolikogus Keskerakonna ettepanekut jätkata eakate toetamist abipakkidega. Antud eelnõu aga ei leidnud sotsiaaldemokraatide, Reformierakonna, Eesti 200 ja Isamaa saadikute toetust ning käesolevast aastast jäävad pealinna madala sissetulekuga üksi elavad eakad abipakita.
Võimalik huvide konflikti kohta Tallinna Avatud Koolis
Tallinna linn kinnitas käesoleva aasta 1. veebruarist ametisse Tallinna Avatud Kooli direktori, kes ühtlasi on ka erakooli Avatud Kooli juht. Kuna direktor jätkab üheaegselt mõlemas ametis, siis tekitab see küsimusi võimaliku ametikohustuste ja huvide konflikti kohta.
Linnavalitsus moonutab fakte Pelguranna trammiliini osas
Tallinna linnapea Jevgeni Ossinovski väänab fakte Pelguranna trammiliini osas, väites, nagu oleks trassi kulgemine kitsal Puhangu tänaval olnud juba Keskerakonna linnavalitsuse ajal otsustatud asi. Tallinna linnavolikogu liige ja Põhja-Tallinna endine linnaosa vanem Manuela Pihlap (Keskerakond) toob välja, et erinevate trajektooride osas käisid aasta tagasi alles arutelud, ühtegi otsust ühegi variandi kasuks veel ei tehtud ja ka tollased linnavalitsuse liikmete avaldused seda kinnitasid.
Tallinna nõukogudest on saanud poliitilised sissetulekuallikad
Eesti Ekspress võrdles Tallinna linnale alluvate äriühingute ning sihtasutuste nõukogude koosseise 2023 detsembris, kui võimul oli Keskerakond ning 2024 septembri keskpaigas, kui Tallinnas oli võimul sotside juhitud linnavalitsus.
Milleks Kaarli puiesteele trollimastid, kui kontaktvõrk kesklinnas kaob
Miks paigaldati lisaks kasututele liiklusmärkide ka uued trollimastid, kui kesklinnas eemaldatakse kontaktvõrk ja uued trollid hakkavad sõitma akurežiimil.
Linnasüsteemi tsentraliseerimine – kaootiline ühendamine ilma tegeliku lahenduseta
Sotside juhitud Tallinna linnavalitsus liidab järjest oma hallatavaid asutusi, lubades seejuures tõhusamat juhtimist. Tegelikkuses on aga pilt vastupidine – kui sotside juhitud linnavalitsus ametisse asus, suurendati hoopis abilinnapeade arvu. Laste heaolu spetsialistid said aga oma töö tulevikust ja tsentraliseerimisest teada hoopis raadiost. Lastekaitetöötajate koondamine ühtse juhtimise alla ja linnaosavalitsustest kaotamine tähendab aga kaugenemist abivajajatest. See pole esimene kord, kui linnavalitsus teeb suuri ümberkorraldusi ilma sisulise plaanita. Kui eesmärk on teenuse kvaliteeti tõsta, peaks otsused sündima sisulise arutelu ja spetsialistide kaasamise teel, mitte ülevalt alla käsukorras.
Kuhu kadus pealinna jõuluvalgustus?
Tallinna linnavolikogu liige Manuela Pihlap (Keskerakond) esitas linnavalitsusele arupärimise, kus ta palub selgitust, miks on tänavu võrreldes varasemate aastatega jõuluvalgustust linnas nii väheseks jäänud. Lisaks soovib Pihlap arupärimises teada, kuhu on kadunud linna poolt varasemalt ostetud dekoratsioonid ning mis takistab neid tänavu välja panemast. Pihlap osutab, et varasematel aastatel on jõulutulesid ja muid kaunistusi linnas oluliselt rohkem näha. „Jõulukaunistused ja dekoratsioonid on loonud pühademeeleolu ning pakkunud nii linnaelanikele kui ka külalistele silmailu, luues ühtlasi sel pimedal perioodil linnaruumi juurde valgust, turvalisust ja helgust,“ ütles Manuela Pihlap. „Sel aastal on aga linna jõulukaunistused ehtimas peamiselt vanalinna, kesklinna ning ka Põhja-Tallinna, teistes linnaosades on jäänud kaunistamine üsnagi tagasihoidlikuks. Näiteks Narva maantee kesklinnast Lasnamäeni ja Liivalaia tänav on peaaegu jõuluvalgustuseta ning pimedad. Lasteaedade ümbrusedki olid varem kaunistatud, aga nüüd on need jäänud justkui pimedusse,“ rääkis Manuela Pihlap ning lisas, et Russalka ristmiku suur tamm, mis on seni olnud üks silmapaistvamalt kaunistatud puid, on sel aastal jäetud üldse ehtimata. „Tekib küsimus, kas midagi on maha magatud ja miks ühtäkki on jõulukaunistused nii hõredalt ja ebaühtlaselt, jättes mõne piirkonna sootuks ilma. Loodame selguse saada,“ jätkas Pihlap. „Kui vaadata eelmise aasta 1. detsembri fotogaleriid, siis on selge, et sel aastal on ehteid märgatavalt puudu. Fotogalerii pealinna 2023. aasta jõuluvalgustusest leiab
Haabersti jõulukuuse saaga: sotside juhitud linnavalitsuse pühadeaegne läbikukkumine
Jõulukuusk Haaberstis on tõeline õppetund sellest, kuidas üks linnavalitsuse eksimus võib muuta pühadeaegse meeleolu täielikuks pettumuseks. Jõulud on aeg, mida paljud ootavad – aeg, mil meie pealinn on varasemalt alati olnud kaunilt kaunistatud, et tuua linnapilti valgust ja silmailu. Tänavu aga kaotas linn jõulutunde, olles hooletu ja tehes halbu valikuid. Haabersti jõulukuusk ehiti erakordselt kaootiliselt, justkui oleks keegi ehted kuusele visanud. Selleks ajaks, kui linnavõimud otsustasid kuuse korralikult ehtida, oli suurem osa linnaelanikke juba kaotanud igasuguse usu Tallinna linnavalitsuse suutlikkusse oma ülesandeid täita. Haabersti jõulukuusest sai ilmekas näide linna juhtimise hooletusest ja soovimatusest parandada linnaelu kvaliteeti.
Isamaa poliitikud kasutavad linna ametlikke sotsiaalmeediakanaleid poliitiliseks mainekujunduseks
Tallinna linnavolikogu aseesimees Monika Haukanõmm (Keskerakond) saatis Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjonile (ERJK) kirja, kus palub hinnangut, kas Mustamäe linnaosa valitsuse ametlikul sotsiaalmeedialehel avaldatu näol võib olla tegemist linnaosavanema Marja-Liisa Veiseri (Isamaa) varjatud poliitilise reklaamiga. Ühe kuu vältel on Mustamäe linnaosa valitsuse ametlikul Facebookilehel postitatud 51 pilti linnaosavanemast ning temaga on tehtud kolm videolugu. Näiteks on 2. detsembril on postitatud Mustamäe linnaosa valitsuse Facebookilehele fotogalerii advendiküünlasüütamisest. Kokku 31 fotot neist 15 on linnaosavanema pildiga. Mustamäe teenusmaja nurgakivi panekust on postitatud galerii, kus 22 pildist on 11 linnaosavanemast. Tallinna linnavolikogu aseesimees Monika Haukanõmm sõnas, et sarnaselt Haabersti linnaosa valitsuse sotsiaalmeedialehe ja Isamaasse kuuluva linnaosavanema eksponeerimisele kasutatakse ka Mustamäe linnaosa valitsuse sotsiaalmeedialehte nagu linnaosavanema isiklikku. „ERJK otsus oli, et Haabersti linnaosavanemat linnameedias kajastades ei järgitud head tava ja tegemist oli poliitiku reklaamiga. ERJK mõistis sellise tegevuse hukka, kuid paraku aga on samad ilmingud ka Mustamäel,“ rääkis Haukanõmm. „Veiser on kogenud poliitik, kes on olnud aastate jooksul olnud nii Lüganuse vallavanem kui vallavolikogu esimees. Võib eeldada, et ta teab, millised on reeglid valla või linna vahendite kasutamisel ja milliseid piire ei tohi ületada. Seetõttu võib järeldada, et tema tegevus on teadlik poliitiline mainekujundus,“ jätkas Tallinna linnavolikogu aseesimees ning lisas, et Tallinna ametlikud sotsiaalmeedialehed on infokanalid, kus vahendatakse pealinna puudutavaid teemasid ja seetõttu ei ole korrektne, kui need teenindavad ainult ühe poliitiku huve. „Kuna tegemist on linna osalusel ja rahastamisel toimiva sotsiaalmeedialehega, siis see ei tohiks olla või kujuneda ühe poliitiku või erakonna reklaamkanaliks. Tallinlasi saab informeerida ka selliselt, et linnaosavanem ei pea isiklikult igal fotol olema ning seda mõnel päeval lausa mitu korda. Paratamatult jääb mulje, et just erakonna Isamaa esindajad on omakasupüüdlikult ja aktiivselt linna ametlike kanaleid kasutamas oma poliitilise mainekujunduse eesmärgil, “ lõpetas Haukanõmm kriitiliselt. Monika Haukanõmm palub oma kirjas ERJK hinnangut, kas linnaosa valitsuse ametlikule sotsiaalmeedialehele tehtavad postitused peavad olema koos poliitiku illustreeriva pildiga või saab elanikele olulise info edasi anda ka ilma, et poliitik oleks iga uudist illustreerimas. Kas see on poliitiline mainekujundus, millega valmistutakse eelseisvateks kohalike omavalitsuste valimisteks või tegemist on hoopis varjatud poliitilise reklaamiga, mida rahastatakse linnakassast?
Poliitiline reklaam Haabersti linnaosalehes
Tallinna linnavolikogu liige Manuela Pihlap (Keskerakond), kes on ühtlasi ka revisjonikomisjoni esimees saatis Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjonile (ERJK) kirja, kus palub hinnangut, kas Haabersti linnaosa ajalehes avaldatu näol võib olla tegemist varjatud poliitilise reklaamiga. Ajalehe „Haabersti“ oktoobrikuu numbris on linnaosa vanemast Anna Levandist (Isamaa) neli fotot ja tema nime on lehes olevates tekstides mainitud 20 korral. Linnaosa vanema asetäitja Rain Veetõusmest (Isamaa) on pilte kaks ja nime on mainitud kolmel korral. Lisaks veel on koalitsioonipoliitikuid kolmel fotol ja neid on nimeliselt mainitud 11 korral. Ainuüksi Isamaa poliitikuid on fotodel kokku kaheksal korral ja nende nimesid on tekstides mainitud 31 korda. Ja seda kõike ühes 12-leheküljelises lehes. Kokku on selles ühes lehes tänase Tallinna linnavõimu koalitsioonipoliitikud (Isamaa ja REF) fotodel üheksal korral ja neid on 33 korda nimepidi mainitud. Pihlapi sõnul jääb paratamatult mulje, et Haabersti linnaosas on avalikke vahendeid ehk Tallinna maksumaksja raha kasutatud poliitilistel eesmärkidel ning linnaosavanem Anna Levandi tegeleb enda poliitilise mainekujunduse ja erakonna varjatud rahastamisega linnakassast. „Tallinna linnal on loodud sisemine reeglistik, et selliseid olukordi vältida, kuid hetkel tundub, et lisaks sellele oleks vaja sõltumatut kolleegiumi, kes jälgiks nii lehe kui ametliku sotsiaalmeediakanali sisu ning annaks hinnangu sellisele tegevusele,“ ütles Pihlap. „Kohalikel lehtedel ja linnaosa valitsuse ametlikel sotsiaalmeediakanalitel on oluline ülesanne elanike teavitamisel, et tagada omavalitsuse tegevuse avalikkus ja elanike informeerimine. Samuti on mõistetav, et linnaosavanem on esindusfiguur, kelle sõna ja tegevused peavad jõudma linnaelanikeni, kuid siinkohal on oluline teha vahet vajaliku informeerimise ja oma poliitilise mainekujunduse vahel,“ rääkis Manuela Pihlap. „Haabersti linnaosa ajalehe oktoobrikuu numbrit ja sotsiaalmeediasse tehtud postitusi analüüsides tuleb küsida, kas teavitustegevuse väärtus langeb, kui iga uudisnupu juures poleks Anna Levandi fotot? Kui avaldatakse uudis uutest lipumastidest, kas see uudis vajab illustreerimiseks pilti lipumastidest või pilti Anna Levandist koos lipumastidega,“ jätkas Pihlap. „Sotsiaaldemokraatide, Reformierakonna, Eesti 200 ja Isamaa lubadused on Tallinnas võimule saades sulanud kiiremini kui kevadine lumi. Koalitsioonipoliitikute esindatus nõukogudes on saavutanud enneolematu taseme, lubatud kõikide kõnniteede puhastamist lumest sel talvel ees ootamas pole ning Isamaa poolt juhitud linnaosa valitsuse välja antav ajaleht ja sotsiaalmeediakanal annavad edasi sõnumeid, mis sarnaneb isikukultusele,“ lõpetas Manuela Pihlap. Keskerakonna juhitud Tallinna linnavalitsus oli lähtuvalt Riigikontrolli varasematest soovitustest kehtestanud linnameediale eneseregulatsiooni, millest lähtuti lisaks ajalehtedele Pealinn ja Stolitsa ka linnaosalehtede puhul. Varasemalt sel teemal agaralt etteheiteid teinud erakonnad lasevad aga nüüd ise pealinnas õitseda isikukultusel.
Anna Levandi kaks hoiatust: nüüd on aeg ametist lahkuda
Jalgpallis toob kahe kollase kaardi ehk hoiatuse saamine kaasa punase kaardi ning mängija eemaldamise väljakult. Sarnase põhimõtte järgi tuleks kaaluda ka Haabersti linnaosa vanema Anna Levandi ametist vabastamist. Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon (ERJK) on talle juba kaks märgukirja saatnud seoses reeglite rikkumisega. Esimeses juhtumis leidis komisjon, et linnaosalehes kajastades ei järgitud head tava ning see võis olla tõlgendatav poliitilise reklaamina. Teises juhtumis kritiseeriti Levandi sotsiaalmeedia postituste jagamist linnaosavalitsuse kanalites, mida võib tõlgendada reklaamina.
Linnavalitsuse kärped peatavad Jakob Westholmi gümnaasiumi juurdeehituse alguse
Sotsiaaldemokraatide linnavalitsus tõmbas kriipsu peale Jakob Westholmi Gümnaasiumi juurdeehituse ehitustööde algusele. Eelarve menetlemisel jäi kõigile üllatuseks vastavale eelarvereale vaid 100 000 eurot, kuigi algselt oli ette nähtud 30 miljonit eurot. Tegemist on sotsiaaldemokraatliku erakonna juhitud linnavalitsuse teadliku ehitusprotsessi pidurdamisega, kuna on teada, et isegi juhul, kui poliitiline otsus siiski tehakse, ei alustata ehitustöödega käesoleval aastal. Sarnast käitumismustrit on rakendatud ka Kullo keskuse puhul, kus linnavalitsuse tegemata töö tõttu peavad tuhanded lapsed veel vähemalt kaks aastat ringides käima erinevatel asenduspindadel.
Miks ostetakse Auna 6 hoone Avatud koolile ning HEV lapsed jäetakse konteineritesse?
Tallinna linnavolikogu istungil oli päevakorras eelnõu, millega soovitakse omandada linnale AS Riigi Kinnisvaralt kolme miljoni euroga Auna tänav 6 kinnistu. Hetkel tegutseb antud hoones erakool Avatud Kool, mis küll plaanitakse munitsipaliseerida, kuid jätkab seal tegevust. Samas aga seal kõrval asuvas linnale kuuluvas Ristiku koolis peavad lapsed õppima konteinerites. Tallinna linnavolikogu liikme Manuela Pihlapi (Keskerakond) sõnul oli veel sel kevadel haridusametis arutelu koos Avatud Kooliga, et Avatud Kool saab jätkata linnakoolina ja seda 2025. aastal avatavas Karjamaa 18 koolis. „Karjamaa 18 hoone projekteeriti Avatud Kooli juhiste järgi ning isegi siseviimistluses rääkis kool kaasa. Ootamatult aga otsustati, et linn ostab Avatud Koolile AS Riigi Kinnisvaralt hoone, kus kool praegu tegutseb,“ rääkis Pihlap. „Kui seni on linnapea Ossinovski infotundides volinikele vastates viidanud, et selle muudatuse taga on haridusamet, siis rahanduskomisjonis teatas haridusamet, et hoopis Avatud kool otsustas, et soovivad jätkata Auna 6 hoones ja mitte kolida linnale juba kuuluvasse Karjamaa 18 hoonesse. Siinkohal tekib õigustatud küsimus, kas Tallinna haridusstrateegiat juhib ühe erakooli nõukogu,“ küsis volikogu liige ning lisas, et Auna 6 hoone kõrval asub linna kool, Ristiku kool, kus HEV lapsed õpivad osaliselt ajutistes moodulmajades, millele on Päästeamet ettekirjutuse teinud. Ometi eelistatakse osta hoone Avatud koolile, mis lisaks ostuhinnale vajab täiendavaid investeeringuid, et viia hoone vastavusse kehtivate nõuetega, et seal üldse saaks tegutseda munitsipaalkool. „Nüüd tekib olukord, kus Karjamaa 18 aadressil valmib uus koolimaja, mis jääb sisuliselt tühjaks, kuna lapsi jagub vaid esimestesse klassidesse. Kui Avatud Kool oleks Karjamaa 18 kolinud, nagu esialgselt plaanitud, oleks see koolihoone suudetud täita,“ ütles Pihlap ning lisas, et jääb paratamatult mulje, et linn ei soovi tegelikult Avatud Kooli laienemist. „Karjamaa 18 koolihoones pidi alustama algse plaani kohaselt 1-9 klassis neli paralleeli. Avatud Kool on aga seni olnud armas kogukonnakool, kus õpib vaid mõnisada last, nende hulgas ka linnapea Ossinovski ja abilinnapea Lippuse lapsed.“ „Ristiku kool, mis asub Auna 6 hoone kõrval, on Eesti kaasava hariduse lipulaev aga ometi peavad selles linnale kuuluvas koolis, lapsed õppima ajutistes moodulites ning juba aasta pärast võetakse neilt neetki ja lapsed jäävad sisuliselt tänavale. On mõistetamatu, miks Auna 6 hoonet ei anta Ristiku kooli kasutusse. Praegune olukord, kus erakoolile ostetakse hoone, mitte ainult ei näe halb välja, vaid on ka äärmiselt ebaõiglane teiste munitsipaalkoolide suhtes, kus lapsed peavad täna õppima ruumikitsikuses või renoveerimata ruumides. Rääkimata seejuures teistest erakoolidest, kellel sellist privileegi ei ole,“ sõnas Pihlap kriitiliselt.
Võimuvahetus pealinnas tekitas segaduse ja lükkas oluliste objektide valmimise edasi
Tallinna linnavolikogus oli teisel lugemisel pealinna teine lisaeelarve, mis viis objektide hilinemise tõttu 2024. aasta eelarvest välja mitmed olulised objektid. Hoolimata linnapea kommentaarist, et tegu on tehnilise küsimusega, on siiski tegu ka poliitiliste valikutega.
Paldiski mnt rattaraja saaga: üks abilinnapea ehitab rattaraja, teine lubab likvideerida
Tallinna Paldiski maantee rattaraja rajamine on põhjustanud suuri liiklusummikuid, mis hommikusel tipptunnil ulatuvad lausa loomaaiani. Abilinnapea Pärtel-Peeter Pere (Reformierakond) eesmärk oli parandada jalgratturite liikumisvõimalusi, kuid see on muutnud igapäevase liikumise piirkonnas paljudele üha aeglasemaks ja ebamugavamaks.
Reformierakonna vastuseisu tõttu kukkus Tallinna linnavolikogu menetlusest välja eelnõu, millega sooviti kaotada lasteaia kohatasu
Lasteaiatasu kaotamine oleks olnud oluline samm Tallinna perede toimetuleku parandamiseks, kuid Reformierakonna vastuseis on näitas, et nende poliitilised prioriteedid on miskit muud. Sisuliselt tekkis olukord, kus Reformierakond lubas üht, kuid tegudes teeb vastupidist
Kriitikale nulltolerants: linnavalitsuse invakomisjonist kutsuti tagasi liige, kes julges kaitsta puuetega inimeste huve
Tallinna linnavolikogu sotsiaal- ja tervishoiukomisjon kutsus tagasi linnavalitsuse invakomisjoni liikme Kairet Remmak-Grassmanni (Keskerakond), kes julges seista puuetega inimeste eest ning kritiseeris linnavalitsuse soovi määrata puuetega inimestele omaosalustasu tähtsate teenuste puhul.
Linnavõim kasutas linnameediat silmakirjalikult oma poliitilistes huvides
Mais 2024 ilmusid viimased linnalehed – Pealinn ja Stolitsa.
Tallinna linnavõimu äpardunud otsus: 2200 prügikasti asemel vaid 9 ja seda 46 000 euro eest
Kui Tallinna uus euroopalik linnavõim ametisse astus, võeti vastu mitmeid otsuseid, mis on tekitanud suuremat arutelu.
Kaarli puiestee “liikluslinnak”: kuidas Tallinna linnavõim kilplaste kombel liiklusmärke paigaldas ja siis eemaldas
Tallinna Kaarli puiesteele ilmus hulgaliselt uusi liiklusmärke
Reformierakond vahetas eksperdi uue parteikaaslase vastu: sotsiaalkomisjoni esimeheks määrati inimene, kellel puudub valdkonna kogemus
Tallinna linnavolikogu sotsiaalkomisjoni esimehe kohalt vahetati välja reformierakondlane Sirlis Sõmer-Kull (Reformierakond), kelle asemel sai komisjoni esimeheks tema parteikaaslane, endine keskerakondlane Jaanus Riibe (Reformierakond).
Lasnamäe linnaosavanema ametikoha saaga lõppes: sotsidele osutus sobivaks endine Keskerakondlane Jurtšenko
Pärast pikka otsingut Lasnamäe linnaosavanema ametikohale leidis Tallinna linnavõim sobiva kandidaadi endise Keskerakonna liikme Julianna Jurtšenko näol.
Preemia tippsotsi lähedasele Tallinna stiilis: nelja kuu töö eest kolme kuu preemia
Tallinna linnavolikogu liige Miroslav Berezovski (Keskerakond) pärib linnapea Jevgeni Ossinovskilt (SDE) aru, et miks maksti katseajal lahkujale preemiat 6700 eurot ja 23 aastat linnas töötanud ametnikule vaid seaduslik miinimum.
Pealinnas korraldatakse ümber sotsiaalteenuseid: linn kaugeneb abivajajatest
Tallinna Linnavolikogu muutis kobareelnõuna nelja määrust, millega viiakse ellu Tallinna lastekaitse töö ümberkorraldamine, resotsialiseerimisteenuse reform ning korrigeeritakse asendus- ja järelhooldusteenust. Keskerakonna saadikud antud eelnõu ei toatanud, kuna kavandatavad reformid viivad teenused abivajajatest kaugemale.